See nupp ilmus käesoleva aasta Taimetoidumessi ajalehes.
Aasta tagasi, novembri alguses, ilmus uudis*, et kuninganna Elisabeth II on hakanud kasutama loomade seljast võetu asemel kunstkarusnahka ja samas uudises esitati ka ootuspärane küsimus, et kas järgmiseks vahetatakse kunstmaterjali vastu ka Briti kaardiväe karunahast mütsid.
Eesti loomaõiguslased tegelesid selle teemaga 14 aastat tagasi, 2006. aasta oktoobris, siis kui pidi toimuma esimene karusloomakasvanduste vastane meeleavaldus, millele luba ei antudki. Tänu algatajate pressiteatele korjas meedia värske teema õnneks üles ja nii toimuski esimene loomaõiguslik meeleavaldus avalik-õigusliku ringhäälingu otse-eetris. Muidugi ei olnud see kauge probleem kõigile mõistetav; aga just selle koha peale oli globaalne loomaõiguslik liikumine parajasti jõudnud ja eesti aktivistidel tuli ree peale hüpata.
Vaid kuu hiljem marssisid Tallinna vanalinnas sadakond aktivist Eestist ja Soomest, kellest viimaste kerge aktsendiga, aga valjult hüütud “Surnud loom ei kaunista!” jäi osalejatele ilmselt kauaks meelde. Nagu ka kogu sündmus; karusnahaäride lukustatud uksed, rusikatega vehkiv abipolitseinik, korrarikkumise eest saadud trahv ja ikkagi ka lootus, et midagi hakkab muutuma.
Ühiskond muutub aeglaselt inimesegi jaoks, seega ei saa oodata kiireid muutusi ühiskonnast seni välja arvatud teistele liikidele, kelle kannatused on meie omadega sarnased kui mitte suuremad. Sellegipoolest oleks võinud mõni muutus kiiremini toimuda. Praegu 14le aastale tagasi vaadates
tundub, et metsloomade tsirkuste keelustamine, organisatsioonide ja kogu veganmaailmavaate areng, rääkimata karusloomakasvanduste keelustamisest, oleks võinud juhtuda palju varem ja ilma
nii palju kordi peaga vastu seina jooksmata.
Sellegipoolest ei ole peaaegu, et võimalik võrrelda loomaõiguste teadvustamise taset tollal ja nüüd. Kui 14 aastat tagasi alustasid liikumist kolm südametunnistusega inimest, siis julgen arvata, et tänaseks on veganeid ja loomaõiguslasi olemas just parasjagu nii suur kriitiline mass ja alanud on nn imbumis- või infiltreerumisperiood. Igaühel on mõni tuttav loomaõiguslane ja/või vegan, igas koosluses võiks olla keegi, kes tunneb loomi ja teab, mida nende heaks saab ära teha ja igaüks teab,
et loomaõigused on osa sotsiaalsest õiglusest, et loomade eest seistes seisame keskkonna, maailma ja kõikide inimeste eest.
Kadri T 
You must be logged in to post a comment.