Ei saa teistsugust pealkirja panna tekstile, mis räägib Ronnie Leest, sest just vabastaja või vabadusvõitleja ta on. 70 aastane tegutsev aktivist räägib meie konverentsil selles, millest eluaeg rääkinud – mida teha selleks, et loomad oleksid vabad. Ja seda ettekannet ma tõesti ootan.
Mul ei ole tegelikult meeles, kas olen Ronniega kohtunud. Nullindate keskel osalesin igal suvel suurtel rahvusvahelistel loomaõiguslaste kogunemistel, aga ma ei mäleta, kas tema ka seal oli. Nii võib juhtuda kui keegi on nii legendaarne, et aja jooksul unustad, kas oled legendi päriselt näinud või raamatust lugenud. Aga võis olla ka teistpidi, Ronnie Lee on nii tagasihoidlik inimene, et ma ei pruukinud teda tähele panna. Olid ju kogunemised sama legendaarsed ja postsovjeetlikele liikumistele aktivismiülikooliks. Aga ma mäletan lugusid – Ronnie mõttekaaslaste jutustatud lood olid samasuguse alatooniga nagu temast kirjutatud raamatus. Väga rasked lood tihtipeale väga naljakas võtmes.
Raamat; “Loomade vabadusvõitleja: Ronnie Lee, Loomade Vabastusrinde asutaja – biograafia”, eluloo formaadist suurt välja ei lähe. Raamatu aluseks on autori ja Ronnie kohtumised ja tema lugude üleskirjutused, lõpus veel mõned leheküljed varem ilmunud pikema intervjuuga ja paar tulevikkuvaatavat teksti. Selline lihtne lugu; poiss täiesti lihtsast perekonnast, kellele lihtsalt meeldisid loomad ja kes lihtsalt hakkas nende eest seisma ja lihtsalt enam ei kasutanud neid ise niipea kui teada sai, et nii on ka võimalik. Ridade vahelt tuleb muidugi välja, et info viimasest oli ühiskonnas juba olemas, sest kuidas muidu oleks poisi ema köögis karjunud “Sa oled nüüd üks nendest pagana vegetaarlastest!”. Veganite ühing oli juba olemas, jahisaboteerijad samuti. Usun, et kõigil pühendunud inimestele tekib tema aktivistiks kujunemise lugu lugedes tuttav tunne – kuidas vanad sõbrad jäävad kaugeks ja mitte ainult sellepärast, et päevas kaheksa tundi juristieksamiks õpid; kuidas loomaõigustest saab omamoodi obsessioon, sest muude asjadega tegelemine tundub mõttetu jne. Muuhulgas lõi noor aktivist ka kõige kurikuulsama organisatsiooni “Loomade vabastusrinne – Animal Liberation Front”. mis tegutses hiljem rohkem kui 40 riigis vabastades loomi nii laboritest kui kogu loomatööstusest, saboteeris loomi kasutavat ettevõtlust ja milles osalejaid avalikkus siiani enamuses ei tea. Jätan kõrvale hinnangu andmise, kas selline tegevusvorm (hoolimata vägivallatusest loomade ja inimeste vastu) oli kõige tõhusam…. ja tegelikult ei jäta. Hindan kõrgelt, sest loomad, kes päästeti, pääsesid piinarikastest tingimustest ja tänu illegaalsele tegevusele sai loomaõiguslus suure kõlapinna.
Ronnie on loonud veel mitmeid erinevaid organisatsioone, istunud vangis, tegutsenud ka Rohelises erakonnas (Green Party). Eelkõige näidanud, et üks inimene saab elu jooksul erakordselt palju ära teha. Kui hakkasin loomaõiguste konverentsile olulist aktivistist esinejat otsima, siis ütles üks sõpradest; “No. I feel so disconnected from the movement. Talk to Ronnie, dear…”. Ronnie oli kohe nõus ehkki usun, et ka temal on vahel raske tänapäevase suure, aga killustunud liikumisega kontaktis olla. Loodan peale ettekande kuulamist teha temaga siia blogisse pikem intervjuu, sest nii raamatu kui eriti selle lisade lugemisel, tekkis palju küsimusi. Internetis ringi tuhnides sain aru, et tegelikult ei tea keegi peale tema enda kui palju ja mida ta tegelikult loomade heaks teinud on.
Ronnie Lee esineb konverentsil 9. mail kell 10.00-10.45 ühena peaesinejatest ettekandega “Kuidas me saavutame loomade vabastamise?”. Vt siit.
Hochschartner, Jon, “The Animals’ Freedom Fighter: A Biography of Ronnie Lee, Founder of the Animal Liberation Front” -McFarland & Company, 2017
Foto: Mike Huskinsson. (Animal Welfare Information Service – kogust), 1976. Grupp jahisaboteeriaid.
Kadri T 
You must be logged in to post a comment.