Nädal tagasi, eelmisel laupäeval, seisin koos teiste aktivistidega Viljandi turu väravas ja jagasin inimestele süüa. Õigemini hüppasin, lobisesin, kõndisin, naersin, rääkisin, kükitasin ja vastasin. Sest küsimusi oli palju: Mis erakonda te esindate? Millest need tehtud on? Kus need tehtud on? Kindel, et tasuta? Aga kuhu ma allkirja annan? Miks need tasuta on? Päriselt? Aga kas te ise ka neid sööte? Mismoodi ma neid teen? Mis firma see on? Kas see on reklaamikampaania? Miks te neid jagate? Mille puhul te neid jagate? Kas neid saab ahjus ka teha? Millal te jälle jagate? Kas need on vegan?
Mõtlesin, et kümmekond aastat tagasi oleks küsimusi kindlasti veel rohkem olnud ja võõristust ja pahameelt ka. Seekord eriti ei olnud; üks suure kõhuga onkel küll kurjustas, et miks me tööle ei lähe, sest Viljandis ei viitsi keegi isegi teid ehitada, isegi ukrainlased mitte. Aga eks me ju käime tööl ja teid ehitada eriti ei oska ka. Teine pahas tujus onkel teatas, et ta ei söö neid raha eest ka, aga me ei hakanud vastupidist tõestama. No et äkki raha eest ikka sööb.
Rõõmsaid inimesi oli kõvasti rohkem. Neid, kes tänasid, õnne soovisid ja rõõmustasid, et midagi saab tänapäeval niisama ja tasuta ja just Viljandis selliseid asju toimub. Kingitusi toodi ka natuke, näiteks hästi häid ploome sealtsamast turu pealt ja öeldi lihtsalt, et loomaõiguslased teevadki head tööd.
Me keegi ei saa aktivismi eest palka ja keegi tõepoolest maksis nende viinerite eest. Ingrid Newkirk, PETA (people for the Ethical Treatment of Animals) president, nimelt arvas, et see oleks loomaõiguste sünnipäeva puhul tore aktsioon ja nemad teevad USAs selliseid, et inimestele taimset toitu tutvustada. PETA maksis need vorstid kinni ka. Õieti küll osaliselt, sest BonSoya, kust grillvorstid ja hernevalgust burgerid “Iga teine” (viinerid on minupoolne üldistus) tehtud on, tegi korraliku allahindluse. Inimeste (kõikide inimeste) taimsele toidule üleminek on pikk protsess, keegi ei hakka arvatavasti ühe viineripaki pärast veganiks, aga nii mõnigi saab head toodet maitsta, mida ta võibolla ise poest ostma ei hakka, sest lihtsalt ei tule selle pealegi. Nii mõnigi näeb, et veganid ei hammusta ja näevad täitsa terved ja rõõmsad välja. Nii mõnigi saab teada, et veganid ei söögi ainult muru ja kapsaid ja nii mõnigi võibolla mõtleb, et äkki niimoodi süüa ongi tegelikult normaalne?
Pealegi, mis võiks olla päikselisel laupäevahommikul parem kui olla Viljandis? (Kui ma ei elaks Hiiumaal, siis ma elaksin Viljandis). Mis võiks olla parem kui jagada päikselisel laupäevahommikul Viljandis inimestele tasuta toitu? Mis võiks olla parem kui jagada päikselisel laupäevahommikul Viljandis inimestele tasuta vegantoitu? Mis võiks olla parem kui jagada päikselisel laupäevahommikul Viljandis inimestele tasuta julmusevaba, taimset, keskkonnasõbralikku, tervislikku, eetilist ja head toitu?
Kadri T 
You must be logged in to post a comment.