• Mäletan, kuidas me Anniinaga siinsamas Kuuli talu õuel vaidlesime, et kumb oli enne: veganlus või loomaõiguslus? Küllap üsna ühel ajal, vähemalt Eestis küll. Ja ega siin midagi vaielda olegi, jääksimegi arutlema asja üle, mis pole üldse tähtis. Aga see, mismoodi me elame ja milliseid traditsioone edasi viime, on ju tähtis küll. Või kehvas keeles; milliseid…

    Loe edasi

  • See luuletus on metsas kirjutatud. Kohe peale seda eksisin korraks ära, aga mitte sellepärast, et mets oleks suur ja paks vaid, et ma unustasin hetkeks ära, kuspool tee on. Luuletusi ma tavaliselt ei kirjuta, aga viimasel ajal elan nii, et mul on aega. Ja kui on aega, siis juhtub igasuguseid asju. Fridays for Future Eesti…

    Loe edasi

  • Kirjuta alla!

    Tänane lühike tekst sisaldab ettepanekut kirjutada alla kolmele olulisele petitsioonile. Kui te seda teha ei kavatse, siis ärge parem edasi lugege. Või siiski? Tegelikult tahtsin selgitada, miks ma ise polnud kuni tänase hommikuni alla kirjutanud. Mulle nimelt ei meeldi. Ei meeldi avada veel üht uut lehekülge, vaadata, mismoodi see allakirjutamine seekord käib, veenduda, et tegemist…

    Loe edasi

  • “Need kohad, kust me toorkord jahu otsisime, muutuvad su jutus küll iga kord imelikumaks”, ütles hea sõber Katharina kui ma järjekordsele huvilisele Kuuli talu aknakohvikust rääkisin. Asi on selles, et vahetevahel tuleb sellest kohvikust rääkida, eriti siis kui keegi pakub, et ma võiksin Hiiumaal vegankohvikut või –söögikohta pidada. Aknakohvik tegutses pop-up (või aken lahti!) kohvikuna…

    Loe edasi

  • See tekst ilmus kõigepealt 29. juuli Hiiu lehes. Teeme kõigepealt ühe asja selgeks – ega vegan niisama lihtsalt nälga ei jäägi, sest arvestades, kui keeruline oli veel mõni aasta tagasi vegan olla, peab ta suhteliselt leidlik olema ja ongi. Tänaseks on Eestis vegantoitumine nii mugav, et pingutama ei pea ja saab puhta südame­tunnistusega süüa, mida…

    Loe edasi

  • See lugu ilmus kõigepealt juulikuu ajakirjas Vegan. Loomaõiguslased on täna nagu väike frustreerunud kogukond, kes teabmaailmapäästmise saladust, mida keegi ei taha vastu võtta. Saladust, mida me ei hoiakiivalt enesele, vaid üritame levitada, aga see pole seni õnnestunud. Kuna maakera on omadega läbi, siis ei ole enam võimalik ka kogukond kokku korjata jaühiskonnast välja – metsa…

    Loe edasi

  • Lihtsalt loomasõber

    Hellika Landsmann on justkui alati loomakaitseringkondades olemas olnud ja pole olnud põhjust küsida, millal ja kuidas ta sellesse valdkonda sattus. Hiljuti köitis tähelepanu üks omanäoline reisikirjeldus, mida tavalisest suurem seltskond Facebookis jälgis; “Ju siis seda järjejuttu oli tore lugeda ja pealegi ei pidanud ma igaleühele eraldi kirjutama”; arvas Hellika ise, kes just jõudis tagasi “Helen…

    Loe edasi

  • Tahan rahvusparki

    See arvamus ilmus kõigepealt 14. juuni Hiiu lehes. Käisin laupäeval tuttaval bioloogil külas ja rääkisin muuseas, et mul oneelmisest aastast veel nii palju seeni üle, et ei tea, mis nendega peale hakata.Uus seeneaeg on ju juba alanud. Tema vastas ootamatult, et vaat kui hea, tulebkikoguda niikaua kui neid metsi veel on. Minu küsimuse peale, et…

    Loe edasi

  • Lapsena mulle loomaaiad meeldisid. Läksin laupäeviti läbi Kadrioru pargi tolleaegsesse Tallinna loomaaeda, sain ilma piletita sisse, sest käisin ahvimajas abiks ja tundsin elukatega suhtlemisest palju rõõmu. Naljakad, sõbralikud, armsad ja mõned olid kurjad ka. Nagu inimesed, aga teistmoodi. Loomade kuulamine, nägemine ja mõistmine tulid palju hiljem koos empaatia ja raamatute lugemisega. Durrell tundus kõige loomasõbralikum…

    Loe edasi

  • Minu akadeemia

    Vt Loomuse Akadeemia tabel – see siin on kõige olulisem osa tänasest postitusest. Tõstsin kokku ühendused ja organisatsioonid, kelle konverentse ja seminare üritan jälgida. Pandeemial oli või on vähemalt üks hea tulemus – väga paljud konverentsid ja kokkusaamised kolisid veebi ja hiljem hübriidvormi, mis tähedab, et kvaliteetne info jõuab internettipidi osalejatele koju. Mulle sobib. Loodan,…

    Loe edasi

Website Powered by WordPress.com.